Ilm: pilves, 23 kraadi
Aeg: 30 August 2014
Me oleme nüüdseks juba vilkuva kütusenäidiku kunnid. Pea igasse riiki jõuame nibin-nabin ja kordagi pole tee peale jäänud. Hetkest kui näidik põlema lööb saame sõita veel umbes 140 kilomeetrit. Päris ulme. Mainiks veel sedagi, et ühe paagitäiega (85 liitrit) saame sõita umbes 1400 kilomeetrit. Jube äge on ühe tankimisega poolde Euroopasse sõita. Meie kõige parem saavutus on umbes 5.3 liitrit 100 kilomeetri kohta, aga seda vaid supersoojade ilmade ja väga tasase teega. Nii kui mägedesse ronime kukub kolinal ka kütuse keskmine. Muideks, meie auto on hetkel Inglismaal müügis naeruväärselt väikese hinnaga, 1450 naela (1823 eur). Just nägime uudist, et Eestisse saab nüüd inglise autosid registreerid, kui kellelgi huvi autoga veel üks Euroopa tripp teha, siis pange kiri teele. Link kuulutusele ka: http://www.gumtree.com/p/cars-vans-motorbikes/great-economic-renault-espace-2003-campervan/1078827436. Aaa, ja istmed on Eestis olemas.
Tagasi reisi juurde. Sloveenia kohta meil erilisi plaane polnud ja kitsa rahakoti pärast otsustasime pealinna mitte sõita. Eesootav Itaalia on pikk ja lai - pole seda kütust raisata midagi. Kõigepealt otsisime üles poe, kus oma toiduvarusid täiendada. Välja tulime kotitäie õunte, paki kommide ja ühe oliividest kubiseva saiapätsiga. Kohe rebisime mõne tüki ja nentisime, et oliivisai on päris hea. Korra sõitsime linna nimega Postojna, aga midagi väga huvitavat sealt ei leidnud ning peatusime hoopis kaubanduskeskus, et Itaalia kohta maad kuulata ja kodustega skype-da. Edasi hakkasime sõitma Koperi poole, et seal üks sloveeniapärane õhtusöök teha ning ööbimiskoht otsida. Teel sinna nägime teeviita koobastesse, sõitsime ka kohale, kuid pidime jällegi tõdema, et meie eelarve juures pole võimalik ühtegi lahedamat vaatamisväärsust külastada. Kui ma nüüd ei eksi, siis oli tegemist Škocjani koobastega. Odavam pilet 16€ ja kallim (maa-alust jõge mööda minnes) 21€ inimese kohta. Et midagigi sellest koopa juurde sõidust kasu oleks, võtsin kaasa parkimisplatsilt leitud plätu, mis oli minu omadest küll natuke väiksem, aga mõte jooksis selles suunas, et äkki saan kuidagi katkisest ja väiksest ühe enamvähem kantava jalavarju. Edasi juba Koperisse.
Koperisse jõudsime täpselt nii, et oli aega linnaga tutvuda ja maitsev õhtusöök süüa. Linnaga tutvumise aeg muutus poole lühemaks, kuna ilmataat otsustas meile jälle vihma kaela saata. Varju läksime ühte välikohvikusse, kus nautsime õlut ja istusime jällegi internetis. Üldiselt pole Sloveenia meie vastu eriti hea olnud, sest pärast Horvaatia vähemalt 35 kraadist kuumust oleme siin kohanud vaid vihma ja umbes 17 soojakraadi ja kohati iseg. Õhtul praktiliselt inimtühjas Koperis ringi jalutades võtsime vastu otsuse, et homme liigume edasi Itaaliasse. Ilm pidavat Veneetsias kahe päeva pärast väga ilus olema ning meiegi üritame enda külastuse selle aja peale planeerida. Koper oli üsnagi väike sadamalinn hiiglaslike sadamatega. Peagi sai meil sadamate ja vanalinna vaatamisest küll ja kui Mari-Ly postkaardi ka teele olime pannud, käisime restoranist restorani, et endile parim söögikoht valida. Otsus oli päris raske, sest hinnad olid krõbedad ning ükski restoran ei tundunud selline, et sealt väga head sööki võiks oodata. Tunni pikkune otsimine päädis sellega, et istusime restorani, mida esimesena külastanud olime. Põhjus väga lihtne. Seal serveeriti mingit imelikku loodetavast sloveeniapärast asja, mida kuskil mujal näinud polnud. Lõpuks matsutasime mõlemad Mari-Ly tellitud mereannipastat, sest see oli lihtsalt ülihea. Millega täpsemalt tegu oli juba järgmises postituses.
Ööbimiskoha olime juba internetist välja vaadanud ning kohale jõudes leidsime eest rannaäärse parkla, mille kõrval paiknes vets ja kohvik. Parkla sildi peale oli midagi kohalikus keeles kirjutatud, võibolla keelatud öisest parkimisest, aga meie suutsime sealt välja lugeda vaid seda, et parkla peaks tasuliseks muutma hommikul kella 8st. Õhtul külastasime veel rannapromenaadi, aga jaheda tuule tõttu me seal väga pikalt ei jalutanud. Koju jõudes avasime punase veini ja panime mängime järjekordse filmi. Õige pea oli mu väike väsinud peake patja vajunud ning valmistus järgnevaks päevaks.
Huvitavad tualetisildid meie ööbimiskohas
Hommik saabus üsnagi igavalt. Keegi meid parklast ära ajama ei tulnud ning kohvik oli täiesti inimtühi. Ilmselt see "mõnus" alla 20 kraadine ilm on isegi sloveenlased kodudesse aheldanud. Igatahes, hommikuste toimetustega ühele poole saades, panime autole hääled sisse ning ruttasime Itaalia ja Veneetsia poole. Seekord täis paagiga ja ilusa +35 kraadise ilma ootuses.