Kolmapäev, 19. oktoober 2016

Kauaoodatud kodu

Lend Bangkokist Eestisse kulges läbi Oslo, kus lennujaama kohvikus turgutuseks koduse mekiga õhtusöögi tellisime. Kartulipuder lihapallidega, nämmmma. Peab mainima, et antud hetkeks olime Eestist eemal olnud nii umbes poolteist aastat. Algas ju meie seiklus Austraaliass autoreisiga Euroopasse. Nüüd kohe-kohe saab ülimalt põnev poolteist aastat lõpuks ühele poole. Taaskord oleme Kodus.

Oslost Eestisse otsustasime lennata Estonian Airiga. Noh, et Eesti asja toetada. Hea seegi, et enne jamasid lennatud saime. :) Lennuk ja lend polnud päris see, mida me lennufirmalt ootasime. Lennuk oli võrdlemisi kitsas ja päevi näinud. Komm, mis lennu algul pakuti polnud isegi mitte Eesti oma. Pigistasime silma kinni ja nautisime seda, et saame teenindajatega oma vigast eesti keelt harjutada. Õige pea liuglesime tuledes linna kohal ja lõpuks jõudsime taas kohta, mida endiselt nimetame koduks.

Lennujaamas ootasime kohe kargeid miinuskraade, aga pidime pettuma. Ilm nagu meie Austraalia virsikufarmis. Muru ka veel täitsa roheline ja üldse polnud talve hõngu. Kodune oli ikka. Tegime kiired pildid ja tervitasime Mari-Ly tädi, kes meile vastu tuli. Meie suur, üllatame Mari-Ly ema plaan, oli endiselt jõus. Seega kõik "Jeee tagasi kodus" kommentaarid pidid päeva lõppu ootama. Koju jõudes tegime lahti pudeli veini ja näksasime kõrvale juustukuubikuid  ning tundsime suurt kergendus. Jah, kergendust reisipingest. Ega see reisimine päris nii lihtne pole, et lähen ja naudin. Tegelikkuses on tihtipeale hetki kui asjad ei lähe nii nagu tahaks. Pidevalt vaja plaanida ja koguaeg neid samu plaane muuta, aga lõpuks loksub kõik ikka paika. Vähemalt olid viimased 3 nädalat puhtalt puhkamise ja puhkuse nautimise päralt.


Kodumaal plaanisime veeta umbes 3 kuud, et siis taas Austraaliasse tagasi sõita. Teine kallas on ju vaja ka ära uudistada. Enne seda, aga võtsime kaela uue projekti. Kui esialgne plaan Eestis olles nägi ette, et vedeleme 3 kuud niisama ja külastame sõpru, siis tegelikkus kukkus hoopis teistmoodi välja. Nädal enne Austraaliast lahkumist saime teada, aga meie korteris elav üürnik läheb ka välismaale tööle. Ajastus sobis meile ideaalselt, sest saame nüüd enda korteris elada. Vahelduseks. Õige pea tekkis plaan, et peaks natuke ka remontima. Vähehaaval kasvas meie lähme-Eestisse-puhkama plaanist välja massiivne remondiprojekt. Esialgu mõlkus mõtteis tapeedi vahetus, köögi akna vahetus ja nipet-näpet veel. Mõne päevaga olime jõudnud põrandateni ja sealt edasi juba vannitoa, köögi, lagede, esiku ja iga väikse nurgataguseni, mis kodus peidus oli. Kõige parem kogu meie "ehitusprojekti" juures oli see, et me tõsimeeli arvasim, et see saab olema üks tore ajaviide niisama logelemisse.

Esimeseks takistuseks oli transport. Ei tahtnud koguaeg kellegi käest autot laenata nii otsustasime, et äkki saame vanaisaga kokkuleppele tema garaažis seisva žiguli koha peal. Tehing õnnestus ja paar nädalat kärutasime ringi vanaisa valges siksis. Remont algas põrandate lihvimisest. See vana nõukaaegne lakk on üks igavesti visa tegelane. Töö lihtsustamiseks rentisime põrandalihvi ja vana laki saime maha paari päevaga. Kõige raskem osa oli kogu mööbli toast tuppa liigutamine. Ja kui pärast põrandat lakkima hakkasime, siis jälle sama värk. Kõigepealt tõsta paar tundi mööblit ringi ning seejärel kihi laki määrimine võttis pool tundi. Ja nii kogu remondi vältel.


Pärast põrandaid kiskusime tapeeti maha ja otsustasime, et üritame kõiki tube nii enamvähem korraga remontiga. Mõttetu on lakkida üks kiht ja siis niisama tühja passida. Selle asemel võiks teistes tubades midagi teha. Nädalaga olime jõudnud punkti kus kõik toad olid ehitusjärgus. Tapeedi saime kõikides tubades ilusti maha, ühest toast tegime laoruum-töökoja, ühes elasime ise oma diivani ja telekaga ja viimane tuba oli see kus parasjagu toimetasime(lakkisime, tapeetisime, värvisime jne). Vahepeal käisime kõvasti ostlemas, et meie uus kodu ka uue sisustuse saaks. No ja lisaks pidi ajama projekti asju köögi ja elutoa vaheseina augu tegemiseks. Kõigele sellele lisandus veel üks märkimisväärne tööd aeglustav faktor. Sünnipäevad, koosviibimised, pühad ja tagatipuks ka päris töö. Välja nägi see segapudru umbes nii. Hommikul, kui naabrid veel magavad ja remonti ei taha tegema hakata põrutasin tööle. Lõuna paiku käisime poode läbi, et koju nänni ja remonditarvikuid soetada ning pärast seda tegime hommikutundideni veel tööd. Reaalselt üle kesköö ja tihti kuni naabrid radikatele toksima hakkasid. Kui juhtus, et vahepeal oli vaja koosviibimine ära pidada, siis sai terve korter paari tunniga ära koristatud, enamvähem viisakaks tehtud ja pidugi peetud. See hommikust õhtusse rakkes olemine ei tähendanud aga, et kõik õigel ajal tehtud sai.

Lihvikostüüm


kõik toad olid mingi hetk umbes sellised

Mari-Ly hipisünnipäev

sünna ajal veel lund ei olnud


Jaanuari alguses hakkas tunduma, et päris kõike vist ikka ei jõua ja tegime nimekirja kõige olulisematest asjadest. Selle listi eesotsas ilutses väiks toa täielikult remont, kuna üks sõber Ameerikast pidi umbes nädalaks külla tulema ja just selle toa tahtsime tema kasutusse anda. See sama tuba oli kogu remondi aja olnud lihvimise ja värvimise jaoks, mis tähendas seda, et seal olime kõige vähem toimetanud ja isegi põrand polnud lakitud. Loomulikult oli vaja enne järjekordselt kogu möödel ümber tõsta. Poole päevaga panime tapeedi seina ja värvisime seda hommikutundideni. Viimane kiht laevärvi sai määritud viimase päeva hommikul 7 aeg. Aga saime valmis. :)

väike tuba enne
väike tuba pärast
vahepeal tuli ka talv!!!


Sõbraga veedetud nädalat võtsime kui puhkust ja remonti ei teinud üldse. Esialgu polnud ta meie 24 kraadisest pakasest väga vamistuses, aga paari päevaga harjus ära ja sai hingata isegi suud katva sallita. Polnud tal tegelikult ju isegi korralikke talveriideid. Pidime kaevuma minu niigi kitsukesse riidekappi ja kusagilt põhjast mõne sooja hilbu ikkagi leidsime. Uudistasime vanalinna ja Tallinna ümbruses olevaid jäätunud koski. Sõitsime Rakverre, et linnus ära näha ja eestlasele kombekohaselt saunas käia. Väga vaimustuses ei oldud sellestki ja otsustati, et 40 kraadi kuuma on piisav ja enda oksaga peksmine on ka natuke imelik. Kogu nädala jooksul proovisime kõike head ja paremat, mida üks keskmine eestlane toidulaual näha tahab ning jutustasime eestlastest ja reisimisest. Nädal oli väga lõbus ja andis kõvasti energiat, et remonditöid jätkata.

Jägala juga




Koos on ikka julgem uisutada





Nüüdseks oli jäänud Eestis olla veel umbes 2 nädalat ja korter oli ikka täitsa poolik. Mõnes toas tapeedid panemata, esiku parkett paigaldamata, laed värvimata ja lisaks kõigele muule veel kõige suurem komistuskivi - köögiseina auk täitsa tegemata. Kui ma novembris auguprojekti ajama hakkasin, siis ei uskunud ma kordagi, et Jaanuari keskel ootan ikka veel kooskõlastusi, aga nii läks. Õnneks saime napilt enne lahkumist Tallinna ametnike käest kõik kooskõlastused ja lammutamine võis alata. Auku palkasime tegema kogemustega tegijad, et pärast ei peaks jamasid klaarima. Ja ega seda aega ka üleliija palju järgi polnud. Augu saime tehtud nädal enne äralendu ja kui kedagi huvitab, siis kokku läks maksma ca 1000EUR. Sealhulgas projekt, järelvalve, sillus, jäätmete äravedu jms.

raske töö käib

mõni abikäsi tuli lausa Tartust kohale

Kui me uut auku imetlesime, siis äkki jõudis kohale, et nädala pärast juba minek. Ühtäkki läks väga-väga kiireks. Viimase nädala töötasime hommikul kella kuuest kuni kaheteistkümneni õhtul. Kui paar kuud tagasi tegime nalja, et lõpuks lähme lennujaama tolmustena ja otse remonditoimkonnast, siis nüüd tundus nii ka minevat. Viimastele päevadele olime planeerinud ka perekondade külastused, et kõik meie uue kodu, milles valmis kujul me ise päevagi elada ei saanud, ära näeks. See tähendas aga seda, et enne igat üritust oli vaja kodu ära koristada. Hommikul sajaga remonti ja õhtul tunniga kõik korda. Nii 3 päeva järjest. Viimaste päevade rapsimine oli juba nii haige, et lausa naljakas hakkas. Lihtsalt võtad lõppematust listist järgmise asja ning asud tegema. Umbes nagu kodu renoveerimise telesaates kus karm ajalimiit ette antud. Päev enne ärasõitu oli viimane koosviibimine minu perega ja kui külalised laiali olid läinud, siis hakkasime tapeetima ja värvima. Umbes kella üheni öösel.

säästu renoveerimisprojekt 1 - 10 eurised öökapid enne
öökapid pärast


säästu renoveerimisprojekt 2 - vanad riidekapid enne


riidekapid pärast

säästu renoveerimisprojekt 3 - esiku kapp enne
esiku kapp pärast


säästu renoveerimisprojekt 4 - 80 eurine söögitoa laud ja toolid enne
laud pärast

pilt abiväega päev enne äraminekut, ei tea kas jõuame ikka valmis?

Viimase päeva hommikul hakkasime jälle kõvasti toimetama ja lõunaks saime päris palju tehtud, aga teine samapalju oli veel tegemata. Kuigi meil oli kõvasti abilisi ja toimetasime täiega oli selge, et mõni asi jääb ikka tegemata ja laevast maha pole ka mõtet jääda. Panime paika aja millest alates hakkame koristama, pakkima ja reisiks valmistuma. Aja lõppedes hakkasime kibekiirelt prügi välja viima ja tolmu pühkima. Olime tunniga valmis ja edasi oli vaja juba kõik asjad Mari-Ly tädi juurde kolida ja laeva peale joosta. Tallinlastele tuntud ummikud ampsasid meie ajanatukesest viimast ja lõpuks olime täitsa hädas. 25 minutit enne laeva väljumist viisime õe mehele auto ära ja tellisime Kristiinesse takso. Kuna meil sularaha polnud, siis saime hädaabilaenu ja jooksime taksole. Sadamas olime umbes 10 minutu enne laeva väljumist, kuid hoonesse jõudes selgus tõsiasi, et sellest laevast jäime küll maha. Oh neid toredaid reisiseiklusi.

Kuna remondiga läks ülimalt kiireks, siis pildimaterjali kokku kraapimine osutus päris raskeks. Mõned pildid siiski saime. :)

Enne ja pärast pildid korterist:  


Esik

enne

pärast


Suur magamistuba

enne

pärast
isegi kapiuksi ei jõudnud tagasi panna :D

Elutuba 

enne



pärast


Köök

enne

 pärast


Vaata, kuidas me seda kõik tegime siit:


Teisipäev, 11. oktoober 2016

Bangkok, kuhu sa meid viid?

Neljast sai kaks. Ja need kaks saabusid Tai pealinna, et oma raskelt teenitud Austraalia raha laiaks lüüa. Kuuldavasti olevat Bangkok üks suuremaid ostuparadiise Aasias ja meie polnud tõeliselt ammu shoppamas käinud. Ega me teadlikult Bangkoki oma sihtkohaks valinudki. Sattus ta juhuslikult odavamaid pileteid jahtides meie üheks vahepeatuseks, mida lihtsalt paari päeva võrra pikendasime.

Maandusime hilisõhtul ja selleks puhuks olime võtnud hotelli kohe lennujaama vahetus läheduses. Taksoga tükk maad juba sõitnud tundus maa meile justkui liiga pikk ning andsime sellest taksojuhile teada. Tema loomulikult sõnakestki inglise keelt ei rääkinud ja sõitis muudkui edasi. Kui sõit oli kestnud juba üle poole tunni tõstsime hääletooni ja lisasime ka igaks juhuks paar käeviibet, et onule oma pahameelt paremini selgeks teha. Näitas ju minu telefoni Google Maps tee pikkuseks vaid 5 minutit. Hotelli kohale jõudes läksime kõigepealt retsepsiooni selgeks tegema, kas taksojuht üritab meid tüssata või ei. Vahva kräsupea hotellis teatas, et Don Mueangi lennujaamast siia võtab tõesti kuskil 40 minutit. Jah, Bangkokis on kaks lennujaama ja mõned rahvusvahelised lennud maanduvad hoopis siseriiklikus lennujaamas.
Bangkok on just selline Aasia suurlinn, mida eelmises postituses mainisime. Kõik on kuidagi ilmetu, räpane ja poolik. Lagunenud majad on kõrvuti luksushotellidega, suured juhtmepuntrad jooksevad vabalt su pea kohal. Just nagu oleks elekter alles eile avastatud. Ehituses olid mitmed meie välja valitud vaatamisväärsused. Ka kesklinna osa ei avaldanud erilist muljet. Siiski suutis üks koht meid veidikene võluda ja selleks oli Wat Pho tempel, mis ei olnudki ehituses ja täiesti tasuta sissepääsuga.
Teisel hommikul kolistasime oma kodinatega kesklinnale lähemale, et ikka parem oleks shopata ja linnapeal ringi vaadata. Hotell oli kõvasti kallim (selle võrra ka ilusam) kui eelmine, kuid ühistranspordi ühendus polnud just kiita. Esimesel päeval üritasime näiteks bussiga linna saada aga bussi lihtsalt ei tulnud. Siis tegimegi oma elu esimese sõidu nende värvikirevate imesõidukite Tuk-Tukidega. Sõit oli väga vahva, kuid soovitud sihtkohta me kahjuks ei jõudnud. Palusime end sõidutada paaditakso peatusesse, selle asemel viis meid kaval Tuk-Tuki onu hoopis oma tuttava paadimehe juurde. Peale pressitud paadisõidust ütlesime viisakalt ära ja kõmpisime jala lämmatava kuumuse ja oma vana sõbra Google-Mapsi abiga õigesse peatusesse.

Buss, mis kunagi ei tulnud.

hotell nr 2

mõni sai natuke palju päikest eelmistes sihtkohtades


Wat Pho
Wat Pho
Lamav Buddha

Shoppamine oli meie jaoks kergelt öeldes pettumus. Erinevaid ostukeskusi ja turge oli palju kuid hinnad täiesti võrdelised Eesti omadega. Aga kui juba raha välja võtsime siis pidi ikka kõik ära kulutama. Võibolla me siis ei sattunud ikka nendesse kõige ägedamatesse keskustesse või tulime hoopis valel ajal?! Mõned head soodukad me siiski saime, need olid üksikutest normaalsetest putkadest turul. Enamus turukaupa oli muidugi võlts firmakaup, mis meile väga huvi ei pakkunud.

No midagi nagu saime ka...

Üheks värvikamaks mälestuseks (lisaks Tuk-Tuk'idele) meie hallist Bangkokist olid selle linna imelised turud. Kirevad lillevanikud vaheldumisi troopiliste puuviljade ja auravate Tai söökidega panid silmad lõpuks särama. Ilma põhjuseta me päris turgudele ei eksinud. Otsisime taga oma lemmikut Snake Fruiti, mis Balilt siia reisides kannatada oli saanud ja asendamist vajas. Tahtsime seda imevilja ka oma peredele proovida anda. Leidsime kõikjalt vaid ühte sorti Snake Fruiti, mis polnud üldse SEE. Tai oma on hoopis teise kujuga, pehmem ning täiesti võõra maitsega :( Mõne kobara seda mitte-nii-õiget-Snakefruiti me ikkagi kaasa ostsime.


paus alkoholi müümisele 2-5ni, mõistlik

Viimase öö veetsime lennujaama lähedal hotellis (seekord õige lennujaam), kus saime veelkord imemaitsvaid Tai hõrgutisi nautida. Hinna sees olev hiiglasliku valikuga hommikusöök tuli mul aga paari minuti pärast sama teed pidi tagasi üles. Mis mul muud üle jäi kui tühja kõhuga lennukile komberdada. Kolm nädalat Aasia sööke on vist minu limiit. Loomulikult ei toitlustatud meid ka säästulennufirma Air Norweigani pardal. Nii saingi järgmise kõhutäie alles Norra lennujaamas, kuid see eest oli taldrikutäis juba palju-palju kodusem.

Norra hõrgutised


Tegelikult oli Bangkok väikese vahepeatusena täitsa vahva , reisi sihtkohaks ma seda muidugi soovitama ei hakkaks.
Aga mis ma siin ikka seletan,  vaadake parem ise videost järgi :)




  Järgmine peatus - Eesti! Õnneks seal vist lennujaamadega segadust ei tohiks tekkida...