Bangkok, kuhu sa meid viid?

Neljast sai kaks. Ja need kaks saabusid Tai pealinna, et oma raskelt teenitud Austraalia raha laiaks lüüa. Kuuldavasti olevat Bangkok üks suuremaid ostuparadiise Aasias ja meie polnud tõeliselt ammu shoppamas käinud. Ega me teadlikult Bangkoki oma sihtkohaks valinudki. Sattus ta juhuslikult odavamaid pileteid jahtides meie üheks vahepeatuseks, mida lihtsalt paari päeva võrra pikendasime.

Maandusime hilisõhtul ja selleks puhuks olime võtnud hotelli kohe lennujaama vahetus läheduses. Taksoga tükk maad juba sõitnud tundus maa meile justkui liiga pikk ning andsime sellest taksojuhile teada. Tema loomulikult sõnakestki inglise keelt ei rääkinud ja sõitis muudkui edasi. Kui sõit oli kestnud juba üle poole tunni tõstsime hääletooni ja lisasime ka igaks juhuks paar käeviibet, et onule oma pahameelt paremini selgeks teha. Näitas ju minu telefoni Google Maps tee pikkuseks vaid 5 minutit. Hotelli kohale jõudes läksime kõigepealt retsepsiooni selgeks tegema, kas taksojuht üritab meid tüssata või ei. Vahva kräsupea hotellis teatas, et Don Mueangi lennujaamast siia võtab tõesti kuskil 40 minutit. Jah, Bangkokis on kaks lennujaama ja mõned rahvusvahelised lennud maanduvad hoopis siseriiklikus lennujaamas.

Bangkok on just selline Aasia suurlinn, mida eelmises postituses mainisime. Kõik on kuidagi ilmetu, räpane ja poolik. Lagunenud majad on kõrvuti luksushotellidega, suured juhtmepuntrad jooksevad vabalt su pea kohal. Just nagu oleks elekter alles eile avastatud. Ehituses olid mitmed meie välja valitud vaatamisväärsused. Ka kesklinna osa ei avaldanud erilist muljet. Siiski suutis üks koht meid veidikene võluda ja selleks oli Wat Pho tempel, mis ei olnudki ehituses ja täiesti tasuta sissepääsuga.

Teisel hommikul kolistasime oma kodinatega kesklinnale lähemale, et ikka parem oleks shopata ja linnapeal ringi vaadata. Hotell oli kõvasti kallim (selle võrra ka ilusam) kui eelmine, kuid ühistranspordi ühendus polnud just kiita. Esimesel päeval üritasime näiteks bussiga linna saada aga bussi lihtsalt ei tulnud. Siis tegimegi oma elu esimese sõidu nende värvikirevate imesõidukite Tuk-Tukidega. Sõit oli väga vahva, kuid soovitud sihtkohta me kahjuks ei jõudnud. Palusime end sõidutada paaditakso peatusesse, selle asemel viis meid kaval Tuk-Tuki onu hoopis oma tuttava paadimehe juurde. Peale pressitud paadisõidust ütlesime viisakalt ära ja kõmpisime jala lämmatava kuumuse ja oma vana sõbra Google-Mapsi abiga õigesse peatusesse.

Buss, mis kunagi ei tulnud.

hotell nr 2

mõni sai natuke palju päikest eelmistes sihtkohtades

Wat Pho

Wat Pho

Lamav Buddha

Shoppamine oli meie jaoks kergelt öeldes pettumus. Erinevaid ostukeskusi ja turge oli palju kuid hinnad täiesti võrdelised Eesti omadega. Aga kui juba raha välja võtsime siis pidi ikka kõik ära kulutama. Võibolla me siis ei sattunud ikka nendesse kõige ägedamatesse keskustesse või tulime hoopis valel ajal?! Mõned head soodukad me siiski saime, need olid üksikutest normaalsetest putkadest turul. Enamus turukaupa oli muidugi võlts firmakaup, mis meile väga huvi ei pakkunud.

No midagi nagu saime ka...

Üheks värvikamaks mälestuseks (lisaks Tuk-Tuk'idele) meie hallist Bangkokist olid selle linna imelised turud. Kirevad lillevanikud vaheldumisi troopiliste puuviljade ja auravate Tai söökidega panid silmad lõpuks särama. Ilma põhjuseta me päris turgudele ei eksinud. Otsisime taga oma lemmikut Snake Fruiti, mis Balilt siia reisides kannatada oli saanud ja asendamist vajas. Tahtsime seda imevilja ka oma peredele proovida anda. Leidsime kõikjalt vaid ühte sorti Snake Fruiti, mis polnud üldse SEE. Tai oma on hoopis teise kujuga, pehmem ning täiesti võõra maitsega :( Mõne kobara seda mitte-nii-õiget-Snakefruiti me ikkagi kaasa ostsime.

paus alkoholi müümisele 2-5ni, mõistlik

Viimase öö veetsime lennujaama lähedal hotellis (seekord õige lennujaam), kus saime veelkord imemaitsvaid Tai hõrgutisi nautida. Hinna sees olev hiiglasliku valikuga hommikusöök tuli mul aga paari minuti pärast sama teed pidi tagasi üles. Mis mul muud üle jäi kui tühja kõhuga lennukile komberdada. Kolm nädalat Aasia sööke on vist minu limiit. Loomulikult ei toitlustatud meid ka säästulennufirma Air Norweigani pardal. Nii saingi järgmise kõhutäie alles Norra lennujaamas, kuid see eest oli taldrikutäis juba palju-palju kodusem.

Norra hõrgutised

Tegelikult oli Bangkok väikese vahepeatusena täitsa vahva , reisi sihtkohaks ma seda muidugi soovitama ei hakkaks.
Aga mis ma siin ikka seletan,  vaadake parem ise videost järgi :)

  Järgmine peatus - Eesti! Õnneks seal vist lennujaamadega segadust ei tohiks tekkida...